Oma esimesed pilliroost kroonid tegin koos isaga 11-aastaselt. Meisterdamishuvi jäi
mõnevõrra tahaplaanile Tallinna Tehnikaülikooli avaliku halduse õpingute ajal. Peale
lõpetamist töötasin 7 aastat Harjumaa Muuseumis. Täiendasin ennast looduse ja
käsitöövaldkonnas Luua Metsanduskoolis ja Haapsalu Kutsehariduskeskuses.
Lastele loodushariduse jagamise käigus alustasin rookroonide tegemise populariseerimist
ning alates 2013. aastast olen lõiganud rohkem pilliroogu teistele käsitööhuvilistele kui
endale meisterdamiseks. Olen raamatu „Roo- ja õlekroonid. Traditsioonid ja ideed“ (2015)
autor koos ERMi teaduri Piret Õunapuuga. Olen juhendanud rookroonide meisterdamise
töötube nii Eestis, Leedus kui Soomes ning teinud koostööd Soome Rahvusmuuseumi ning
TAITO käsitööorganisatsiooni Lõuna-Soome osakonnaga. Osalesin Eesti Käsitööliidu näitusel
„Ajatus“ (2018-2019 Katariina kirikus, ERMis, Pärnu Uue Kunsti Muuseumis).
Soovin, et ka eestlased oskaksid kroone valmistada ning seda keskkonnasõbralikku
traditsiooni rohkem hinnata. Geomeetrilisi kroone on Läänemere ääres ajalooliselt
valmistatud esmajoones rukkikõrtest. Eesti rannikualadel valmistati jõulu-, lihavõtte- ja
pulmakroonid enamasti pilliroost, mis muudab Eesti rookroonide valmistamise traditsiooni
unikaalseks.
